Soojuspumba tööpõhimõte
Soojuspump pumpab soojusenergiat ühest piirkonnast teise
Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks.
See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk – õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks.
Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarniafirmade olemasolu meie ehitusturul.
Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla.Looduses replica tag heuer salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa.Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiiliabil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse.
Õhk-õhk Soojuspump
Sellist tüüpi soojuspump koosneb ühest välismoodulist ja ühest või mitmest sisemoodulist. Soojuspumba välismoodul võtab soojusenergiat välisõhust ning transpordib selle hoones asuvasse sisemoodulisse, kus juhitakse ventilaatori abil soojus ruumiõhku.
Õhksoojuspumbaga ei ole võimalik kütta radiaatorite vett ega toota sooja tarbevett. Välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus.
Õhksoojuspumbaga võib aastas säästa küttekulult 30-50% (va soe tarbevesi).
Õhk-õhk tüüpi soojuspump sobib suurepäraselt kasutamiseks koos mõne teise küttesüsteemiga (elektriküte, gaasiküte jne). Maksimaalse kokkuhoiu tagamiseks õhksoojuspumbaga peab juba kasutatav küttesüsteem olema õigesti seadistatud. Väga oluline on hoonesse sooja puhuva sisemooduli asukoht ruumis. Hoone peab soojuse efektiivseks levimiseks olema avatud siseplaneeringuga.Võrreldes teiste soojuspumbasüsteemidega on õhksoojuspumpa investeerimine suhteliselt odav ning aitab oluliselt küttekulutustelt kokku hoida.
Lisaks aitab õhksoojuspump oluliselt parandada ruumiõhu kvaliteeti.
Õhk-vesi soojuspump
Õhk-vesi soojuspump võtab soojusenergia välisõhust nagu õhusoojuspump, kuid ruumis kannab selle üle vesiküttesüsteemile.
Õhk-vesi soojuspumbaga saab kütta hoonet põrandakütte- või radiaatorküttesüsteemi kaudu ning toota sooja tarbevett.
Õhk-vesi soojuspumba välismoodul ammutab soojusenergiat välisõhust ja kasutab seda siseosas asuva veemahuti (katla) kütmiseks. Õhk-vesi soojuspump annab aastas küttekuludelt kokkuhoidu 50-60% . Isegi madalate välistemperatuuride juures on kokkuhoid märgatav.
Õhk-vesi soojuspumba paigaldamine on odavam kui maasoojuspumba paigaldamine. Samas on aastane kasutegur võrreldav maasoojuspumbaga ning puudub vajadus töömahukaks maakollektori paigaldamiseks.